„Käitumise muutmine ja taas „õigele rajale naasmine” on osa meeleparandusest,
kuid ainult osa. Tõeline meeleparandus hõlmab ka oma südame ja tahte Jumala
poole pööramist ning patust loobumist. Nagu Hesekiel selgitas, tähendab meelt
parandada „pöördu[da] ‥ patust, ‥ te[ha], mis on kohus ja õige; ‥ an[da] tagasi
pan[t] ‥ [ja käia] elu seaduste järgi ilma ülekohut tegemata”. ‥
Tõeline meeleparandus peab kaasama usku Jeesusesse Kristusesse, usku, et Ta
võib meid muuta, usku, et Ta võib meile andestada, ja usku, et Ta aitab meil
edasisi vigu vältida. Selline usk muudab Tema lepituse meie elus mõjusaks. Kui
me „pärast tajume” ja Päästja abiga „ringi pöörame”, võime tunda Tema
lubaduse lootust ja andestuse rõõmu. Ilma Päästjata kaovad omased lootus ja
rõõm ning meeleparandus muutub lihtsalt vaevaliseks käitumise muutmiseks.
Kuid Temasse usku rakendades pöördume me Tema võimesse ja soovi patt
andeks anda. ‥
Vabanduste leidmise asemel valigem meeleparandus. Meeleparanduse kaudu
võime vaadata endasse nagu kadunud poeg tähendamissõnas, ja mõtiskleda
oma tegude igavikuliste tagajärgede üle. Kui me mõistame, kuidas meie patud
meie igavest õnne mõjutavad, ei tunne me ainult tõelist kahetsust, vaid püüame
ka paremaks muutuda. ‥
Tõsiasi, et me võime meelt parandada, on evangeeliumi hea sõnum! Süü võib
saada ära pühitud. Me võime täituda rõõmuga, saada oma patud andeks ja
tunda meelerahu. Võime vabaneda meeleheitest ja patu köidikutest. Me võime
täituda Jumala imelise valgusega ja me hing ei valuta enam. Meeleparandus ei
ole tänu Päästjale mitte ainult võimalik, vaid ka rõõmuküllane.”
Meeleparandus: rõõmuküllane valik. – 2016. a sügisene üldkonverents